Eesti II maailmasõja ajal
Teine ja kolmas diviis olid Eesti mahajätmisel ning pipdi saama koostatud kuuest
jalaväerügemendist ja kümnest jalaväe- ja ühest pioneerpataljonist.
Sakslased olid lubanud, et Eesti saab oma sõjaväe, kuid seda ei toimunud. Eesti väeüksused
varustati Saksa Wehrmacht'i vormiriietuse ning allutati Wehrmacht'ile. Nad nimetasid need
üksused vabatahtlikeks ning nimoodi püüdis Saksamaa valitsus mööda hiilida Genfri
rahvusvahelise konventsiooni sätetest.
Lõppkokkuvõttes läks aga nii, et kui sakslased jätsid Eesti territooriumi maha, pidid Punaarmee
ülekaalu ees taanduma ka Eesti väeosad. Punaarmee vastu võideldes langes hinnanguliselt üle
20 000 mehe. Sõja viimases faasis ei suutnud Saksamaa enam väeosasid korralikult varustada ja
relvastada.
Eesti rinne püsis 1944.aasta veebruarist kuni septembrini keskpaigani suuresti tänu Eesti
üksustele, kuid mitte ainult
annaabi.ee 
