Kultuuridevaheline kommunikatsioon
kapitalid enamasti omavahel seotud, kuigi mitte üks-üheselt.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon kui distsipliin tekkis alles 1950ndate lõpul, kui Jaapan
muutus võimsaks majandusjõuks. Enne seda oli kultuur/tsivilisatsioon üks (olgu siis briti,
prantsuse või ameerika, sõltuvalt sellest, milline suurriik oli kõige võimsam, kelle imperiaalne
mõju oli suurim), muu oli lihtsalt kultuuri puudumine. Omandanud majandusliku kapitali,
genereerisid jaapanlased sellest enesele ka sümboolse kapitali.
Läbirääkimised, kus jaapani kultuurinorme ei järgitud, jooksid liiva: siit vajadus neid norme
uurida. Jan Blommaert: "One must be able to afford to be oneself, and the Japanese certainly
were."
Uue rahvuskultuuri omandamine kui tegemist on enam kapitali omava kultuuriga on
võrreldav sotsiaalse ülespidise mobiilsusega, st liikumisega kõrgemasse klassi) rahvuskultuuri
sees