lõvikäpa kujulised. · Voodi raam oli üle tõmmatud naha või kangaga, mis oli haakidega kinnitatud ja mille peal oli madrats. Peatugi · Jäik puidust peatugi. · Patju egiptlased ei kasutanud Arhailine ajastu · Võeti kasutusele kreeka tähestik · Pandi kirja esimesed seadused · Korraldati esimesed olümpiamängud · Selle arengu tagajärjel kujunes ühtlane Kreeka kultuur Klassikaline ajastu · Kultuuri genereerijaks kujunes rikas orjade tööl põhinev linnriik- polis · Klassikalise ajastu tipuks peetakse Periklese valitsusaega. Ateena on nagu auahne, riputab end täis kulda ja kalliskive. · Perikles- riigi ülesanne oli kulutada raha selleks, et tagada rahvale igavene kuulsus · Klassikalisel ajastul said oma vormi põhiliseld hoonetüübid · Varasematel aegadel ehitati põhiliselt puidust ja põletatud tellisest, 5.saj sai põhimaterjalik marmor Kreeka tempel
metalleset (veekraan, ukselink vms) puudutades. See protsess toimub väga kiiresti, kõrgete laengute korral sädelahendusena. Inimene tunneb staatilist elektrilahendust ebameeldiva kipitusena nahal, kuuleb praksatusi või näeb sinakaid sädemeid. Elektrilaengute tundmise, kuulmise ja nägemise läve ligikaudsed väärtused on vastavalt 3000, 4000 ja 5000 V. Inimene oma igapäevaste tegemistega ongi üheks staatiliste elektrilaengute genereerijaks. Näiteks sünteetilisel vaibal käimisest on registreeritud kuni 35 000 V suurusi elektrilaenguid. Laengute energia ei ole suur ja seepärast staatiline elektrilahendus inimese tervist otseselt ei kahjusta, tegemist on rohkem ehmatusega. Sädelahendus kujutab aga tõsist ohtu plahvatusohtlikes keskkondades. Elektrilahendust ei teki vaid väga nõrga voolu ja madala pinge korral. Kasutatud materjal: www.wikipedia.ee http://www.physic.ut
alates 1988. a. nihkus rõhuasetus poliitilisele reformile ja struktuurimuudatustele riigiaparaadis.5 Mitmed uurijad (Olev Liivik, Rein Taagepera) on leidnud, et Gorbatšovi perestroika-poliitika rakendamine Eesti NSV-s EPK Keskkomitee kaudu toimus teatava ajanihkega ning veel 1986. a. valitses ENSVs sisuliselt stagnatsiooniperiood. Siiski leidus ENSV ühiskonnas ka perestroika esimesel perioodil märkimist väärivaid algatusi, mille genereerijaks oli valdavalt kultuurieliit. Siinse küsimusetõstatuse seisukohalt on eriti oluline ENSV loominguliste liitude aktiveerumine ning Loomeliitude Kultuurinõukogu loomine, mis konstitueerus 1987. a. kevadel, Seostele teater ja ühiskond ning teater ja rahvuslik kogukond, s.t. teatrikunsti ühiskondlikule mõõtmele püüab tähelepanu osutada ka siinne käsitlus; rahvusvahelises teatriuurimuses tõusis nimetatud aspekt jõulisemalt esile alates 1980. aastatest
annaabi.ee 
