Kui tänapäeval räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis neile räägiti karjas käimisest ja väideti, et kolhoosis saavad lapsed lausa puhata. Veel rohkem tagasi vaadates näeme, et lisaks neile olid erinevad ka vanavanemad ja nende vanemad ning niimoodi ka neile eelnevad põlvkonnad. Ajad on erinevad ja sellest tulenevalt ka põlvkonnad. Selles, kas tänapäeva noorte põlvkonda saab pidada nn e-generatsiooniks ehk ectasy-generatsiooniks, pole mina kindel. Leidub kindlasti paljusid, kes seda arvavad tulenevalt sellest, et uimastite tarbimine aina kasvab. Siiski leian, et ühe pahe tõttu ei saa tervet põlvkonda nii nimetada. Pigem seostaksin tänapäeva noorte põlvkonda i-ühiskonnaga. I-ühiskonnale iseloomulikud jooned leiab ka eelnimetatud generatsioonist. Naiste aina suurenev eneseteostuse vajadus ülikool muutub aina
Seejärel puhkeb uus konflikt nendel indiaga ja lõplik maha jahtumine ja mu maailmagu ühele lainele minek algab ameerika ja hiina suhete normaliseerumisega 1971/72 . 1972 ja hiljem saab rääkida teistsugusest hiina suhtumisest muu muuilmariikidest. Hiinas endas aga seisab ees kultuurirevolutsiooni järgse perioodi üleelamine ja hiina satub normaalsetele välis ja sisepoliitiliste reeglite käitumise juurde tagasi 1979-81, kus võime rääkida hiinas uuest generatsioonist. esimene generatsiooniks peavad mehi, kes olid võüimul koos mao zedungiga 1949- teine gen. olid mao zedungi aeglsed tegeleased, Deng Xiao-ping, kes oli üks neist, kes kultuurirevolutsiooni käigus maha võeti. ta suri 1997, tema viis hiina kapitalistlikule teele, ta mõtles välja kaadri kujundamise ja paigutamise süsteemi ja need kes jõudsid pensioniikka ei pidanud võimult lahkuma, kes olid võimelised, läksid vanurite komiteesse, tema ise oli kuni
annaabi.ee 
