4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1949 I aatomipomm 1953 I vesinikupomm 1954 I tuumaelektrijaam 1957 jäälõhkuja ,,Lenin", 1957 I sputnik 1946 1953 paigalseis põllumajanduses võrreldes tööstusega. Tegeldakse talumajapidamiste lõpliku kollektiviseerimisega (see toimub ka okupeeritud Balti riikides).
Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima, oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis. Vahetult sõja järel oli päevakorral Stalini tõstmine väejuhina väga kõrgele, Stalin väga pompöösseks protessi ei lasknud minna, aga generalissimuse auastme võttis ikkagi vastu, eraldi mundrit aga massitootmisesse ei lasnud. Toimus suur demobiliseerimine, algas juunis 1945, kestis kuni 47 a alguseni välja. Selle protsessi käigus miljonid mehed vabastati. 1945 a suveks oli Punaarmees 11,4 milj meest, 1947 a-ks demobiliseeriti 8,6 miljonit. Oli korraldusliku poole pealt vaadatuna väga mastaapne protsess. Võimude poolt vaadatuna ei tähendanud vaid sõjaväe rahu
annaabi.ee 
