raudteejaamale, rongi- või muu ühisõiduki peatusele, sadamale, tuletornile; nendele objektidele, kus nime määramine on oluline( kaitsealad, avalikud veekogud). 57. Millised on ametlikud kohanimed Riigi poolt kehtestatud a.k. tingimustele vastav kohanimi. Vabariigi Valitsuse, ministri, KOV või nende poolt volitatud organi või asutuse poolt õigusaktiga määratud kohanimi. 58. Miks kaarte generaliseeritakse? G on kaardil kujutatud nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantatiivsete näitajate üldistamine. Kaartide koostamise üheks algallikaks on teised kaardid, kus andmed on erineva täpsusega. Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava teema kontekstis lihtsalt ja üheselt arusaadavateks ja loetavateks. Kaardilt eraldatakse ebavajalik, kaardil esinevate objektide täpsus viiakse kooskõlla M täpsusega 59
b. Eesti NSV jõgede, ojade, kraavide ametlik nimestik, Tallinn 1986 c. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri, Vabariigi Valitsuse 18. juulil 1996 aasta määrus d. Tuletornide, sadamate, poide jne <- navigatsioonimärgid Eesti vetes ja Eesti tuletornide ja meremärkide nimekiri e. (maakataster) f. .... 7 LOENGUTEEMA KARTOGRAAFILINE GENERALISATSIOON 92. Mis on generaliseerimine ja miks kaarte generaliseeritakse? a. Sõna tuleneb prantsuse keelest (generalisation -> üldistamine) ja ladina keelest (generalis -> üldine, peamine) b. Generaliseerimine on kaardil kujutatud nähtuste valik ja nende kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate üldistamine. c. Kaartide koostamise üheks algallikaks on teised kaardid, kus andmed on erineva täpsusega. Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava
asustusüksuste nimed. Eesti NSV jõgede, ojade, kraavide ametlik nimestik, Tallinn 1986 Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri, Vabariigi Valitsuse 18. juulil 1996 aasta määrus Tuletornide, sadamate, poide jne <- navigatsioonimärgid Eesti vetes ja Eesti tuletornide ja meremärkide nimekiri (maakataster) 58. Miks kaarte generaliseeritakse?` Kaarte generaliseeritakse ehk üldistatakse, et muuta kaardid vastava teema kontekstis lihtsalt ja üheselt arusaadavateks ja loetavateks. Kaardilt eraldatakse ebavajalik, kaardil esinevate objektide täpsus viiakse kooskõlla mõõtkava täpsusega jne. Üldistamine on kartograafia läbiv, esineb igal valmimisetapil. Saame eristada generaliseerimist: loogilisel tasandil (väljendub otsustes) tegevuse tasandil (väljendub graafilises väljundis).
annaabi.ee 
