Sissejuhatus keskaega
Järelikult omaks nad ka riigiasjades
otsustada. Samas kuningas tahtis kaasata ka vaimulikud ja tekkinud linnade
esindajad. Neid oli vaja kuningal, sest neis nägi ta vastukaalu suurfeodaalidele.
Nende abiga õnnestuks tal suurfeodaalide võimu kärpida, et tal õnnestuks enda
võim kogu riigis tagada. Linnaesindajatelt oli võimalik saada raha sõdadesse.
Inglismaal hakati seisuste esinduskogu nimetama parlamendiks, mis käis
esmakordselt koos 1265. Prantsusmaal hakati nimetama generaalstaatideks, kes
tulid esimest korda kokku 1302. Ülesanne oli anda nõu maksude ja seaduste
vallas.
13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond
Kõik inimesed jagati 3 seisusese vahel. Igal seisusel oma kohustused ja õigused.
Süsteem kujunes välja kõrgkeskajal.
Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina k
,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna
eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus
annaabi.ee 
