Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Lermontov suri tühise
konflikti pärast toimunud duellil. Duell näitab ajastu meeleolu. Lermontov on nagu Petsorin
väga tugev inimene, kes on võimeline väga paljuks, aga tegelikult ei tee midagi. Tema
ettevõtmised ei muuda midagi. Petsorin otsib seiklusi. Tühised seiklused näitavad seda, et
muule tegevusele ei ole võimalik endale suunata. Inimesed ei saa endale rakendust leida. Nii
tekib vene kirjandusse kuju liigne inimene. Selle geneoloogiat alustab juba Jevgeni Onegin.
Selle järglane on Petsorin. Lermontovi evolutsioon oli väga kiire ja omapärane. Lermontov
muutus ja ei muutunud. Ta oli kogu oma lühikese elu vältel sama teemaderingi luuletaja. On
olemas teemad, millest Lermontov kirjutas kohe algusest peale ja elu lõpuni.
Luuletustest lehe pealt: Päevikuluulest ootame siiraid tundeid inimene kirjutab iseendale.
Päevik on pihtimus. Üks parimaid Lermontovi poeeme on ,,Noor munk" ka see on kirjutatud
annaabi.ee 
