Meditsiiniajaloo konspekt
mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks.
19. sajandi keskpaik andis psühhiaatriale ka degeneratsiooni mõiste (Benedict Morel, 1809-
1873)). Eelduseks oli bioloogiline determineeritus vaimuhaiguste tekke puhul. Nö
environmentalistide juures usuti keskkonnatingimuste hukatuslikku mõjusse, mis puudutab
tulevaste põlvede vaimset tervist (Eestis Juhan Luiga). Degeneratsiooni mõiste domineeris
ühiskonnakäsitlusi 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul. Tegemist oli geneetikaeelse
pärilikkusküsimusega, mis tunnistas keskkonna tähtsust.
Küsimus moraalsetest kõrvalekalletest viis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste tekkimiseni
19. sajandi keskpaigas tekkisid sellistele spetsiaalsed varjupaigad (enam ei hukatud, ega
vangistatud neid kurjategijaid, keda meditsiin vaimuhaigeteks kuulutas). Diskussioon oli
mõnikord äge ja tollest ajast on dokumente, mis käsitlevad meditsiini, psühhiaatria ja seaduse
segaseid suhteid (nt The McNaghten rules)