· Kuningat esindas asehaldur · Maa jagunes ametkondadeks ja vakusteks · Talurahva olukord paljuski kergem · Äraelamine oli etem · Koormised sarnaselt mandrile aga rasked · Olulisim muudatud Kuressaare saamine linnaks 1563 FAKTID: Poola-Rootsi: http://et.wikipedia.org/wiki/Poola-Rootsi_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29 1588. aastal valiti Rootsi prints Sigismund Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks. Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust Linköpingi riigipäeval andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga. Käimasoleva Ingeri ja Vene-Poola sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale, ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. Tallinnast alustanud väe eesotas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karl maabus 26. juulil Pärnus ning kõiki oma vägesid ootamata asus ta 16. augustil teele Rauna suunas. 1601
autoriteeti juurde, mõnes mõttes on vanem, aga selle säilitamiseks peab pidevalt neid korraldama ja keegi võib üle lüüa ta koha. Pealikkond: Majanduslikult põhines pealiku võim redistributsioonil. Liinid on järjestatud hierarhiliselt, nii et üks grupp moodustab aadli. Sellisel ühiskonnal on oma ,,närvitsentrum", et 9 kordineerida majanduslikku, sotsiaalset ja religioosset elu. Ametid on veel sõltuvad ühiskondliku pos kõrgusest või genealoogilisest lähedusest pealikuga. Pealikul on võim ka ressursside üle. Riik: võis tekkida mitemel moel. Nt Tsingis-Khaani lugu(tekkis konflikt hobuste pärast, võttis lisaks hüveks ka inimesi jne, siit ja sealt, koondas lõpuks ühtseks riigiks). Tõenäoliselt võisid tekkida ka sõjakate rändhõimude paigalejäämise tõttu. Neid näiteid on palju: gutilased vallutasid Sumeri, kassiidid Babüloni, mongolid ja mandzhud Hiina. Kuningal on kontroll sõjaväe üle,
annaabi.ee 
