Suguvõsauurimine
sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil
kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas
kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste
ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued
materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad
dokumendid) dokumendid (Must 2000:12).
Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt
tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele
lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131).
1.3 Suguvõsa uurimine Eestis
Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said
omakorda innustust eestlased (Erelt 2000). Esimesena uuris Eestis sugukondi Nõo pastor Martin
annaabi.ee 
