Suguvõsauurimine
Kui varem oli rõhk ühiskonnategelaste põlvnemise
uurimisel, siis nüüd peeti oluliseks andmestikku kõikide rahvakihtide kohta, et seda võiks kasutada
pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. Pärast 1940.a riigipööret selts suleti
(Erelt 2000). 1944.a algul püüti seltsi tegevust uuesti elustada, kuid sõjategevuse kandumine Eesti
territooriumile määras selle katse nurjumisele (Kurro 1998).
Vaatamata seltsi sulgemisele ja genealoogiaalase uurimise kui rahvuslikkust süvendava tegevuse
keelustamisele, ei saavutanud punavõimud oma eesmärki - anastatud alade inimeste
kosmopoliitideks muutmist. Pigem vastupidi, sõjajärgsel perioodil, kuni tänapäevani, tegeles
sugukonnauurimisega järjest suurenev arv üksikisikuist uurijaid, kes kogusid andmeid oma
sugukonna kohta (Kurro 1998).
Sugukonnaloolises uurimistöös ning sellega kaasnevas tegevuses hakkasid ilmnema olulised
muutused 1980
annaabi.ee 
