"geminatsioonilise" - 1 õppematerjal

Eesti keele ajalugu

vanad kohakäändelõpud. –s on vana läänemeresoome ja volga keeltele ühine latiivne käändelõpp, mis on eesti keeles lihtlõpuna säilinud vaid üksnes mõnedes adverbides.  Illatiiv • Tänapäeva sse-illatiiv on analoogiavorm kontraheerunud noomenite eeskujul (meres(s)e, vrd *hampahasen > hambasse; häälikuseaduslik vorm oleks olnud *merehen >> mere) • Tänapäeva ha-, he-, hu-illatiiv on häälikuseaduslik (*māhen > *māhan > mahà) • Tänapäeva geminatsioonilise illatiivi tekkimise (konsonandi pikenemise) kohta on erinevaid seletusi; vorm tekkis 15. saj (*rapahan > *rapaan > *rapaa > rap`pa) • Tänapäeva lühike illatiiv on häälikuseaduslik (*jalkahan > *jalkān > *jalkā > *jal`Ga) • Tänapäeva de-illatiiv (nt keelde) on analoogiavorm uus-tüübi eeskujul (häälikuseaduslik vorm oleks *keele (vanas kirjakeeles nii ongi!), vrd lühikese illatiiviga*ūtehen >> uude kus de-silp on tüve osa). Väliskohakäänded