"geminaatklusiilidega" - 1 õppematerjal

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

tüvemuutused; AV ei puuduta morfoloogilisi tunnuseid ega lõppe. Astmevahelduse liigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. Laadivahelduse puhul esineb sõna tugeva astme vormis teise silbi algul klusiil või s, mis nõrga astme vormis puudub. Vältevaheldus on aga II ja III välte vaheldumine sõna eri vormides, nt *seppä : *seppän : *seppää (sepp (III v) = sepa (II v) : seppa (III v)). *paatti : *paattin : * paattia (paat (III v) = paadi (II v) : paati (III v)). Algselt puudutas see geminaatklusiilidega silpe, hiljem allusid sellele ka teised silbitüübid. 19 Astme määramine on laadi- (edaspidi LV) ja vältevahelduse (edaspidi VV) puhul erinev: LV ­ tugevas astmes on vormid, kus klusiil või s on säilinud; nõrgas astmes aga vormid, kus need on kadunud. VV ­ tugevas astmes III välte vorm, nõrgas astmes II välte vorm. AV-liku sõna iga konkreetse vormi puhul peab olema võimalik öelda, kas see on tugevas või nõrgas astmes.