Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall);
2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat :
vaadi). Eristatakse
a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi;
b) tugevnevat pikkusmuutust, kus g, b, d, s muutuvad k, p, t, ss-ks, nt põrge : põrke, saabas : saapa, vaade
: vaate, põrsas : põrssa.
Algläänemeresoome keeles puudutas see ainult geminaatklusiile (NB! Ajalooliselt on geminaatide
VV pigem seotud laadivaheldusega). Tänapäeval laienenud mujalegi, kus tegemist häälduspinge
erinevusega, nn lisapainuga (tugevates vormides esineb prosoodiline lisarõhk (pain)).
III välde ainus “tõeline” välde, I ja II välde taanduvad erinevatele silbitüüpidele. I välde – lühike
rõhuline lahtine silp; II välde – pikk rõhuline lahtine või kinnine silp.
annaabi.ee 
