Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
hääldusenergiat. Nähtus kasvas üle VV-ks, kus välte erinevust hakati tõlgendama grammatilist
tähendust kandva vaheldusena. Osastava lõpp kadus.
Mati Hindi teooria. 13. sajandil väljendati AV-likes sõnades grammatilisi tähendusi tüveteisenduste
teel. Geminaatide vahelduse puhul tähendas see tugevate ja nõrkade pikkade silpide vastandust.
Olemasoleva geminaatide AV eeskujul kanti sama nähtus analoogia toel ka sellistesse sõnadesse, kus
geminaate polnud, s.t hääldus intensiivistus vormides, kus oli eeskujuks tugev geminaat.
26. Astmevaheldusega sarnanevad nähtused.
1) Kahetüvelised esmavältelised noomenid tuli, meri, lumi, veri, uni jt, kus vahelduvad tüved, nt tuli-,
tule-, tul- ja kus näiteks partitiiv on III vältes, on astmevahelduseta. Sama kehtib ka analoogilise
tüvestruktuuriga verbide puhul, nt tulema, olema, panema, pesema, surema, mis on samuti
astmevahelduseta.
2) number-tüüp on astmevahelduseta.