Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid 1. vabadisperseteks puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest "solutio" lahus) 2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel
Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid vabadisperseteks – puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest “solutio” – lahus) Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne “gelare” – külmutama). 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus
annaabi.ee 
