Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda
Selle lahendus sõltus peamiselt kahest asjaolust: esiteks, millises
riigis ja millises tsoonis Saksamaal või Austrias viibiti, ning teiseks sellest, kas konkreetse isiku
kuuluvus SS-üksuste koosseisu suudeti tuvastada või mitte. Üldistatult võib öelda, et enamik
endistest sõjaväelastest sai siiski kas põgeniku või DP staatuse.
Eesti põgenikud koondusid valdavalt DP-laagritesse USA ja Briti okupatsiooni tsoonides
Saksamaal. Suurima eesti kogukonnaga laagrid asusid Geislingenis, Augsburgis ja Lübeckis, kus
igaühes elas tippajal mitu tuhat eesti põgenikku. Nende elu hakkasid korraldama pagulastele
orienteeritud, kuid ka laiema tegevusulatusega rahvusvahelised organisatsioonid, erinevad
vabatahtlikud ja vabaühendused.
1945a. veebruaris sõlmisid Inglismaa, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid allkirjastatud Jalta
kokkulepete lisaprotokolli, kus sõlmiti sõjajärgse pagulaste jaoks olulisim leping, mis sätestas,