Norra
Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate
rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.
6
Pilt 6. Kliima
4.4 Veekogud
Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim
juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse
seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi.
Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on
tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need
on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m).
5. Arengutase
Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006
1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089)
2. Norra (0,968) 2
annaabi.ee 
