Prelüüd kommunistlikule tragöödiale
sajandi teise
kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb
kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi
puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood
1999).
Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke,
politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada nälgiv
lihtrahvas võimude vastu üles (Geifman 1997). Seda võimendasid veel enne 1917. aastat
püsinud seaduslikud klassierinevused, mis olid Lääne-Euroopas juba ammuilma kadunud
(Pipes 1980).
Vabrikute ehitamise tuhinas jäeti põllumajandussektor aga tagaplaanile. Maalt linnadesse
migreerunud talupoegadel oli uues keskkonnas raske kohaneda, nad muutusid
rahulolematuks ning sellega kergeks saagiks revolutsiooniliste liikumiste agitaatoritele.
Suur osa põlluharijatest mobiliseeriti ka sõjaväkke. (Geifman 1997).