Belgia
(Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri
kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida
liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed
on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde
tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige
viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on
väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel (rabad, niidud, nõmmed)
ja Ardennides (tamme- ja pöögimets). Belgia alast hõlmad mets 22%, vahetult metsaga on
kattunud 3% territooriumist.
Tähtsaim maavara on kivisüsi, mille maardlad paiknevad maa kirdeosas ning Valloonias.
Ardennide väikesed rauamaagi ja polümetalliliste maakide leiukohad on ammendatud.
Kliima on mereline, valitseb läänetuul. Rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 3C,
annaabi.ee 
