Belgia
Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa.
Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete
ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse, varem soostunud, kohati allpool
merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid.
Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike
(geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa.
Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate
setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad
Sambre'i ja Meuse'i org.
Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri
kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida
liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk
annaabi.ee 
