· Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse tulemusena mone isendini,on tegemist geenitriivi uhe erijuhuga-pudelikaelaefektiga.See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile.
Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks kasvada, sest siis hakkavad isased juba populatsioonist välja surema (tunnuse kahjulikus ületab tema kasulikkuse). Geenitriiv Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad ka juhuslikult, mitte ainult loodusliku valiku tulemusena. Seda protsessi nimetatakse geenitriiviks (genetic drift). Geenitriiv on oma olemuselt genofondis tekkiv viga. Põhimõtteliselt peaks alleelide sagedused olema igas põlvkonnas ühesugused, erinevused tekivad juhuslike mutatsioonide kaudu. Tänu geenitriivile alleelide sagedused võivad populatsioonis suureneda või väheneda. Mingi väga väike osa alleele võib ühes suunas muutuda mõnede põlvkondade jooksul analoogselt kulli ja kirja mänguga, kus ülekaalu saavutab üks neist kahest teatud arvu visete järel
mõjutab ka juhuslik geenitriiv. Väikeses populatsioonis ei kohtu erinevad gameeditüübid viljastumisel võrdse tõenäosusega nagu oletati panmiktilise populatsiooni puhul, kus loomade arv oli piiramatu. Seetõttu tekivad väikestes populatsioonides ebaseaduspärased geenisageduste muutused, mis on tingitud juhuslikkuse kui faktori toimest. Sellist geenisageduse muutust nimetatakse juhuslikuks geenitriiviks. 11 Geenitriivi olemus seisneb selles, et väikestes populatsioonides loomade väikese arvu tõttu soovitud geenid ei kohtu ning aretaja edu või ebaedu sõltub suurel määral õnnelikust (või õnnetust) juhusest, mitte aga rakendatud aretusvõtetest. Iga geeni sagedus võib seejures põlvkonniti varieeruda. Kui näiteks vanemate põlvkonnas moodustub
annaabi.ee 
