Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole mitte tore mõelda, et mitte kellelgil siin maamunal pole sinuga identset sõrmejälge? Inimese sõrmejälg on kui tema allkiri ning selle järgi saab teda ära tunda. Tegelikkuses on unikaalne ka inimese ülejäänud keha: mitte keegi ei mõtle, räägi ega käitu täpselt ühtmoodi
Võrdlev ajalooline meetod- võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult.
Suur osa geenidest on sarnased. Need on need geenid, mis määravad selle, et me inimesed oleme ning endale ikka jala konnakoiva asemel saame. Kuid ülejäänud geenid on erinevad. Seda kutsutakse geenide variatsiooniks. Siin peatükis uuritakse, kas iseloomude erinevus on tingitud geenide erinevustest. Vanemate geenide järgi on teatud asju, nagu silma-ja juustevärv peaaegu täpselt võimalik kindlaks määrata. Iseloomuga päris nii lihtne pole. Geeniteadlased kahtlustavad, et üht iseloomujoont mõjutab terve hulk erinevaid geene. Teada saamaks, milliseid iseloomujooni mõjutavad geenid ja milliseid keskkond, on tehtud palju uuringuid. Kaksikute uuringud Identsetel kaksikutel on identsed geenid, mitte identsed jagavad tavaliselt vaid 50% geenidest. Kui uurida identseid kaksikuid, kes on üles kasvanud normaalses perekonnas ning uurida mitte identseid kaksikuid, saab teada kas mõnda iseloomujoont mõjutab rohkem keskkond või geenid.
KUIDAS ? Arvatakse et oma kavalusega ja oma oskustega, mida krom omasid. Kui vaadadat primitiivseid esemeid mida nende elupaikadest leiti siis erinevus on hulgas: NEANDERT. 3-4 erinevat tööriista KROMAN. kuni 20 erinevat tööriista Seega krom oskused olid arenenumad. Inimesekujunemise loos toimus suur murrang toimus1988 (ajakiri NEWSWEEK artikkel). Murrang seisnes selles et kui seni tegelesid inimarengu uurimisega arheoloogid ja antropoloogid siis nüüd astusid esmakordselt lavale geeniteadlased gen. (DNA) uuringud näitavad et kaasaegne inimene võis tekkida 200 000 a tagasi Aafrikas esimeene inimene - HOMO SAPIENS esindaja Aafrika Eeva. JAGUNEMINE HS - Euroopasse tuldi umbes 40 000 a tagasi. Põhjusek oli seee et EUR oli veel jääaeg ja kliima ei soosinud varem tulemist. Geneetikute tähtis roll inimtekke uurimises. Geneetik Svante Pääbo uurib inimese kujunemislugu. Töötab Münchenis.
annaabi.ee 
