Esiajalugu ja arheoloogia alused
Tegid läbi pika
arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid.
Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist
evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid
evolutsioonitegurid: 1. pärilik muutlikkus, 2. geenitriiv, 3. geenisiire, 4. looduslik valik.
Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik
rändamine uutele aladele.
Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste,
biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine
inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine
erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%.
Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid