erinevates valgu isovormides on teatavad lõigud aminohappelisest järjestusest puudu. Erinevad valgu isovormid võivad avalduda organismi erinevates kudedes 3. Erinevaid antikehi (immunoglobuliine) kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena Iga antikeha (immunoglobuliin Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), sisaldab varieeruvaid regioone. Varieeruvaid geenisegmente on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega. Varieeruvaid geenisegmente (V) on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega (C). DNA järjestused, mis kodeerivad antikehade segmente, ei vasta klassikalisele geeni definitsioonile Sel puhul räägitakse geeni segmentidest, mis liidetakse üheks geeniks rekombinatsiooni teel 41
polüpeptiide, mis on omavahel lähedases suguluses, kuid erinevates valgu isovormides on teatavad lõigud aminohappelisest järjestusest puudu); erinevaid antikehi kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena(iga antikeha, mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga, sisaldab varieeruvaid regioone. Varieeruvaid geenisegmente on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega).
identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on 93 varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on
identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi
annaabi.ee 
