Oletame, et tunnust määrab kaks alleeli A , mis on efektiivne (dominantne, suurendab keskmist fenotüübiväärtust) ja mitteefektiivne alleel A 2 (retsessiivne, vähendab keskmist fenotüübiväärtust). Heterosügootsete isendite (A1A2) keskmine genotüübiväärtus oleneb dominantsusest (d). Kui dominantsus puudub (A1=A2), siis heterosügootsete isendite väärtus on kahe vanema vahepealne (joonisel nullpunkt) ja d=0. Täieliku dominantsuse korral d=+a ja osalise dominantsuse puhul d>0. 2) geenisagedusest Mida suurem on efektiivsete geenide sagedus, seda suurem on ka populatsiooni keskmine genotüübiväärtus ja vastupidi. 3) geeniväärtusest ehk geeniefektist, Geeniväärtus oleneb sellest millise efekti kutsub esile ühe alleeli asendumine teisega. See näitab kahe alleeli (A1 ja A2) keskmise väärtuse erinevust. Seda nimetatakse ka asendusefektiks. mida mõõdetakse nende isendite hälbega populatsiooni keskmisest, kes said ühelt vanemalt
Jättes selle kõrvale, on Hardy-Weinbergi sagedused: genotüüp AA : Aa : aa sagedus p2 : 2pq : q2 Olgu öeldud, et sõltumatult algsest genotüüpide jaotumusest saavutub juhusliku paardumise juures HWT ühe põlvkonnna jooksul juhul, kui populatsiooni suurus jääb samaks. Ja sinna ta jääbki. NB! - kui populatsioon on suur ning konstantne, ei LV ega GT ei tööta - st. on HWT’s, siis on võimalik ka pöördtehe - arvutada geenisagedusest genotüüpide sageduse järgmises põlvkonnas (vt. joonis). Sama aritmeetika töötab laitmatult ka enam kui kahealleelsete lookuste puhul. HW tasakaalus olemine/mitteolemine on kergesti jälgitav Selleks, et määrata, kas mingi looduslik populatsioon on HWT’s piisab, kui me alul määrame selle populatsiooni valitud lookuse genotüüpide sagedused ja sellest arvutame alul geenisagedused. Kui nüüd homosügootide sagedused on
annaabi.ee 
