populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses Selektsioon ja kunstlik seemendus Suguselekteeritud sperma soovitud sugu järglaste saamiseks Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine (keharakutuuma siirdamine) Sugurakkude külmutamine Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine
Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, võib see suurendada juhuslikkuse mõju. Näiteks viidi emigratsiooniga populatsioonist juhuslikult rohkem AA genotüübiga loomi välja. Nende arvel suurenes Aa ja aa genotüüpidega loomade sagedus. Kui emigratsioon toimub loomade genotüübi järgi, so. paremate või halvemate loomade pideva eemaldamisega populatsioonist, on selle mõju analoogiline selektsiooni toimega. Immigratsiooni mõju lähtepopulatsiooni geenisagedusele sõltub suurel määral sellest, milline on immigreeruva ja lähtepopulatsiooni geenisagedustes erinevus, aga samuti sellest, kui suur on sissetoodud isendite reproduktsioonikiirus. Olgu populatsiooni maht pärast immigratsiooni N, sissetoodud isendite arv aga I. Viimaste osa I populatsioonis võrdub sel juhul i = . Lähtepopulatsiooni osa väljendub aga avaldisega 1 - i. N Näide.
annaabi.ee 
