Nimetu
molekulaarbioloogia meetodeid. Selleks analüüsitakse nende DNA järjestusi ja võrreldakse
tuntud bakterite analoogiliste järjestustega.
Selline võrdlemine võimaldab määratleda mittekultiveeritava bakteri fülogeneetilise
kuuluvuse (koha elupuul) ja leida talle sarnaseimad kultiveeritavaid bakterid, kelle
kasvutingimuste uurimine aitab välja töötada meetodeid seni mittekultiveeritavateks osutunud
bakterite kasvatamiseks laboratoorsetes tingimustes.
Fluorestseeruvate geeniproovide abil saab teha mittekultiveeritavaid baktereid nähtavaks. Kui
geeniproovina kasutada DNA lõike, mis on omased kindlale taksonile (nt. perekond,
hõimkond, riik, domeen), siis saab kindlaks teha bakteri süstemaatilise kuuluvuse ja hinnata
proovides erinevatesse taksonitesse kuuluvate bakterite osakaalu.
53
STERILISEERIMINE JA DESINFITSEERIMINE
Maakera biomassis ca 50% moodustavad mikroobid. Inimese kehas ja kehal on rohkem
annaabi.ee 
