Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine
sihtmärk. Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine
oli juhus – katse-eksituse meetod.
Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni.
Enamik virgatsaineid on tänaseni tundmata, kuna kontsid on liiga madalad või
aine liig lühikese elueaga. Seetõttu püsisid ka potentsiaalsed ravimi sihtmärgid
varjus.
Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks.
Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite
kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia
ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid,
määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust
olema ravimi sihtmärgiks.
MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES,
SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE
SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS.