Iseloomu bioloogiline põhi
paigutus, nukleotiidide järjestus DNAs ning niisuguseid muutusi nimetatakse
mutatsioonideks.
Miks just selline kood?
Geneetilise koodi päritolu on omaette huvitav probleem, mis tänaseni lahendamata. Kas
geneetiline kood tekkis pikaajalise evolutsiooni tulemusel ja on parim võimalik? Või on tegu
lihtsalt ühe pooljuhuslikult kinnistunud variandiga, mida nüüd takkajärgi on võimatu muuta?
Nimelt tooks muutus koodis kaasa üheaegse muutuse kõigis geeniproduktides, mida ka kõige
lihtsamatel iseseisvalt elavatel organismidel on mitmeid tuhandeid. Nii suurt päriliku
materjali ümberkorraldust ei elaks üle ükski organism. Eelnevast tulenevalt on koodi päritolu
püütud seletada nn. külmunud õnnetuse (ingl. k. frozen accident) teooria abil. Teiselt poolt on
geneetiline kood jälle küllalt optimaalne kodeerimaks võimalikult väheste vigadega kõiki 20
aminohapet. Järelikult ei saa ta olla päris juhuslik "õnnetus". Geneetilise koodi päritolu on