"geenipiirkondi" - 1 õppematerjal

Charles Darwin

põua tõttu üha tihedam. Suuremaid, kuid kõvema kestaga seemneid leidus teistest rohkem. Nende sisuni suutsid jõuda aga vaid suurema nokaga linnud. Paari põlvkonna järel oligi nokkade keskmine pikkus kasvanud. Parematel kliimatingimustel võis aga paegi kohata väiksemate nokkadega linde. Nüüd on abielupaar koos rootsi ja ameerika kolleegidega järjestanud 120 vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist. Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste