Reaktori väliskest on 1-2 m paksune betoon, selle sees on tuumkütus(looduslik rikastamata uraan), mis on segamini grafiidi ehk aeglustiga ja keskel asuvad kaaliumist juhtvardad. 11) Radioaktiivsuse mõõtevahendid, 1-st täpsemalt Dosimeeter, Wulfi udukamber- demonstratsiooni jaoks, mitmekordne kasutamine, võimalik näha alfaosakest, Geigeri loendur- enim kasutatud, mitmekordne, kasutavad keskkonna kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4) Meditsiinis vähirakkude kiiritamine, geenitehnoloogia- geneetiliselt muundatud toit, taimestiku defektide kindlaks määramine, patareid(üle 5 aasta kestvad) 14) Radioaktiivsuse ühikud, 2-st täpsemalt Siivert Sv- biodoos, Grei Cy- neeldumisdoos, Kürii Ci- 1g raadiumi aktiivsuse järgi, röntgen R
tööstusõnnetuste ennetamiseks ja keskkonna kaitsmiseks vajalike meetmete võtmiseta``. Näide: EHP v Kanada (UNHRC, 1980) – tuumajäätmete ladestuskohaga seotud kiirgussaastus elumajadele, norme ületav saastetase. Kaebajaks keskkonnaorganisatsioon, kes esitas kaebuse kohalike elanike ning tulevaste põlvede nimel. Ladestuskohaga on rikutud nende õigust elule, sest kiirguse tulemusel võib tekkida vähk või ka geenikahjustused. 3) õigus oma omandit segamatult kasutada- näited: Arrondelle v UK (EIÕK, 1977) – kaebaja kodu oli lennurajale nii lähedal, et seal tekkiv müra tekitas talle tervisehäireid. Kaebaja hinnangul oli riigil kohustus vaevused kompenseerida. Rayner v UK (EIÕK, 1990) – samuti lennuraja lähedal asuva koduga seotud kaasus. Kohus jättis omandi puutumatuse sätte kohaldamata, sest omandi puutumatus ei tähenda omandi nautimist “meeldivas” keskkonnas
annaabi.ee 
