Üldine Teatriajalugu I
See
ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus,
teatud süsteemsus ja metoodilisus. Klassitsism tegi lõpu baroki omavolilisele olemusele.
Kunstist teha objektiivne sfäär. Klassitsistidel: reeglid, nende järgi hakkavad looma
kunstiteoseid, ainult nii saavad tekkida surematud kunstiteosed. Nii Voltaire kui ka Goethe
tegutsesid ka teaduse vallas. Goethe saavutas arvestavaid tulemusi. Voltaire uuris vesikirpude
elu. Tänapäeval on see geeniinseneeria. Teadusesse neid kiskus soov avastada mingid
objektiivsed seadused, millele kõik allub. Ühiskonda kujutasid nad nende objektiivsete seaduste
koguna. Voltaire otsis neid majanduses, Goethe poliitikas. Goethe läkski poliitikasse. Piir
romantilise ja hilise klassitsistliku Goethe vahel, riigiteenistusse astumine sundis teda otsima
uusi ideoloogiaid.
,,Wilhelm Meistri teatrikutsumus" tema teine teos, kus noor haritud mees leiab mingi
väljapääsu ummikust
annaabi.ee 
