Geenidoonor võib esitada enda kohta täiendavaid andmeid või keelata oma andmete täiendamise. Geenidoonoril on õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist andmebaasist. Pärast seda ei ole tal enam kunagi võimalik saada enda kohta käivat informatsiooni. Millised on geenidoonori riskid? Kõige rohkem teeb inimesi murelikuks andmete säilitamise turvalisus. Kardetakse ka geeniandmete alusel diskrimineerimist ja oma isiku tuvastamist Geenivaramu projekti alusel. Inimest, kes otsustab saada geenidoonoriks, kaitseb Inimgeeniuuringute seadus. Seadus keelab selgelt ja üheselt Geenivaramus olevate andmete kasutamise isiku, isaduse või kurjategijate tuvastamiseks. Isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid kaitseb võõrastesse kätesse sattumast andmete unikaalne kodeerimine. Arvutid, milles andmeid hoitakse, ei ole ühendatud arvutivõrku. Kuidas saab geenidoonoriks? Geenidoonoriks saamine on vabatahtlik. Kui oled huvitatud Geenivaramu projektist, peaksid võtma ühendust oma perearstiga.
geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenidoonorid Esimeste geenidoonorite andmed jõudsid Geenivaramusse 2002. aasta oktoobris. Andmekogu, mis suureneb iga päevaga, võimaldab kogutud andmeid teadusuuringutes juba kasutada. Geenidoonor Geenidoonoriks võivad saada kõik inimesed alates 18. eluaastast. Vanuse ülempiiri ei ole, projektis võivad osaleda ka saja-aastased inimesed. Geenivaramu projektis võivad osaleda inimesed sõltumata sellest, mis haigusi nad põevad või on põdenud. Geenidoonoriks hakkamise eest ei pea geenidoonor kellelegi mingit tasu maksma. Geenidoonoriks saavad tasuta hakata nii haigekassas kindlustatud kui kindlustamata isikud. Geenidoonor saab olla kuni 2010. aastani
millegi pärast huvitavam. Millised on aga Eestis positiivset kajastust saanud ettevõtmised? Positiivset mõju ühiskonnale toovad projektid, mis on kasulikud nii inimesele endale kui ka riigile. Projekt peaks panustama paremasse tulevikku. Näiteks "Eesti geeniprojekt" on sotsiaalministeeriumi projekt, mille eesmärgiks on välja selgitada haiguste tekkepõhjuseid ning ka ennetada haigusi. Projektis osalemiseks on vaja hakata geenidoonoriks - selleks on vaja anda kõigest kuus milliliitrit verd ning allkirjastada nõusolekuleping. Geenidoonoriks hakates saab inimene teada, mis haigused võivad tal tulevikus tekkida ning kuidas neid ennetada ja teadlased saavad uurida erinevate haiguste tekkepõhjuseid, eelkõige krooniliste haiguste. Projekt aitab teadusel areneda ning meie järgmiseid põlvkondi paremini ravida. Projektis osalemine on vabatahtlik ning tasuta, kuid
annaabi.ee 
