Lateks on kummipuu Hevea Brasiliensis piimmahlast toodetud naturaalne, elastne ja vastupidav materjal. Sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav. Tootmisprotsess: Vahustamine - lateksit vahustatakse mikseriga teatud aja jooksul, mille pikkus sõltub soovitavast tugevusastmest. Pihustamine - lateksvaht pihustatakse läbi vooliku konveierile, kus vaht muutub geeljaks massiks. Kuumutamine - seejärel läheb konteiner kuumakambrisse 25 minutiks, kus kuumus on 100 kraadi. Kuumuse mõjul saavutatakse vulkaaniseerimisefekt, mille tulemusel moodustub geeljast massist elastne kumm. Pesemine ja kuivatamine - lateks pestakse korralikult, et eemaldada kõik keemilise töötluse jäägid. Seejärel kuivatatakse ettevaatlikult. Viimistlus - kuivatatud tooted perforeeritakse ja lõigatakse sobivasse suurusesse. Madratsikatete materjalid
· Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri.
Liis Rehepappi. 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Hemostaas Hemostaas on protsess, mis tagab verejooksu peatumise s.t vere hüübimise veresoone vigastuse korral ning samaaegselt hoiab vere veresoontes vedelana. Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale
tagumisest somiidi eesmine osa. Resegmenteerumine tagab lülisamba lateraalse liikuvuse. Resegmenteerumise tulemusel liiguvad eri segmentidest ühinenud sklerotoomi rakud seljakeeliku ümber. Segmendi kõhtmine osa moodustab selgroolüli keha, selgmine ja keskmine osa selgroolüli kaared (selgroolüli kaared moodustuvad ainult posterioorsest osast), mis ühinevad vastaspoole sama struktuuriga. Seljakeelik vastavalt luustub ja ühineb selgroolüli kehaga või jääb geeljaks ning jääb püsima vahediski koosseisu. Skeletiluude erinevad eellased Skeleti luud pärinevad kolmest regioonist: 1.Somiidid – aksiaalskelett (selgroog) 2.Lateraalplaadi mesoderm – jäsemete skelett 3.Kraniaalne neuraalhari – näokolju luud ja kõhred Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik keha skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist. Lihased kujunevad kahest
annaabi.ee 
