Tegelik põhjus naistes. Peale oma abikaasa surma võttis vägivaldselt naiseks matustele saabunud naiseõe, kes oli tegelikult juba naaberhõimu vürsti Daumantese abikaasaks. Hiljem järjekordse võimuvahetuse ajal põgenes Daumantes Pihkvasse, kus sai hiljem Pihkva üheks hinnatumaks vürstiks. Õigeusu kirik kuulutas Daumanti pühakuks. 1264-1267 Mindaugase ainus ellu jäänud poeg Vaiselga oli aga õigeusku ristitud. Leedu maal valitses aga Vaiselga ajal ja peale seda paganlus. GEDIMIINID Mindaugase järgne aeg oli ülemineku aeg. Leedu konföderatsioonist sai suurvürst Gediminase all Leedu riik koos kõigi riigi tunnustega (550). Teiste riikide tunnustus Mindaugase kroonimisega. Seespoolt paganlikule Leedule oli näiliselt uks euroopa poolt avatud samas aga suhtuti sellesse läänest negatiivselt ning pooldati Liivi ordu rünnakuid. Seega oli leedu riik siiski lääne suhtes kaitsepositsioonil kuid avatud tegutsemaks ida suunal. Mindaugase ja tema
orduvastane ülestõus Kuramaal, Saaremaal ja Preisimaal. Ristisõdijatega alustas uuesti võitlust ka Mindaugas, kui 1261. aastal loobus ristiusust, kuid soovitud tulemusi ei saavutatud. Mindaugas suri 1263. aastal vandenõus (Treniota tappis, keda hiljem samuti tapeti). Leedus kindlati keskvõimu polnud, maal valitses uuesti paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid pärisid riigi, millel olid omad piirid ja ainuvalitsuslik võimuvorm. Pidas tihedaid sidemeid Pihkva, Novgorodi ja Tveriga, et vastu seista Moskva kasvavale jõule. Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning armeed - 1323. aastal levis Euroopas kuuldus, et Gediminas on nõus vastuvõtma ristiusu, kuid hoopis eesmärk oli meelitada kaupmehi ja käsitöölisi Leedu. Paisutas LSV suureks. Enamiku vene