Norra - lühireferaat
jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja
järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes
lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes
1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks
maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks.
Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama
langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere
läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim
jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi
mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes
3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende
maalilist ilu.
FJORDID
annaabi.ee 
