Lord George Noel Gordon Byron
Byroni haridustee jätkus Harrow` kolledzis, mainekas koolis, kus vanemad õpilased
vaatasid nooremate järele ja mis vormis kindla iseloomuga isiksusi. Byron oli suur
Napoleoni austaja, tal oli oma toas isegi tema büst ning Napoleoni au eest oli ta vajadusel
valmis ka rusikatega välja astuma. Välimuselt oli Byron endiselt kena, käitumiselt
sundimatult elegantne. Ta oli haritud, suure lugemusega, ei kartnud kunagi oma arvamust
avaldada, ägedaloomuline. Ometi leidus tema loomuses ka teine pool romantiline
unistaja. Kooliajal käis ta tihti mõtisklemas ühe tundmatu isiku haual ("Surm pole muud
kui vaikus ja tühjus..."). Surnuaias käis Byron sageli ja seal sündisid ka tema esimesed
luuletused. Palju mõtiskles surmast surm kui karistus; surm kui lunastus
süümepiinadest. Palju ka surnud armastatu / vastamata armastuse motiive. Koolis õppis
Byron oma luulet ka esitama, mida tegi elegantselt ja suurejooneliselt.