Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
templis oli templijärv, mis oli sümboolselt jäänuk kunagisest kaosest). Nunist kasvas välja Atum
(Kõik, Kõik=Ra).
Ra oli päikesejumal. Tal oli kaks ilmingut: skarabeus ja Aton (silmapiirile tõusev päike, mille kiirte
otsas on elu andvad hieroglüüfid)
Ral oli kaks last, Su (õhk) ja Tefnut (niiskus, atmosfäär). Inimesed tulid Ra pisaratest, jumalad aga
Ra higist.
Su ja Tefnuti abielust tulid Geb (maa - mees) ja Nut (taevas - naine). Gebile pärandati võim
maailma üle. Nut neelab igal õhtul päikese ning sünnitab selle hommikul taas. Mõne legendi järgi
on Nut lehm.
Gebil ja Nutil olid lapsed Osiris, Isis, Seth ja Nephthys, mis annavad legendi kuningate võimu
algusest.
Eelpoolnimetatud jumalad moodustavad nn Heliopolise enneaadi (üheksa).
Osirist kujutatakse muumiana (mumifitseeritud kuningas), kes on valges kookonis, tunnusena on
tema habe ülespoole konksus (elavate kuningate habe oli sirge).