Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
Ta siirdus uuesti Peterburi kindla kavatsusega pühenduda
kunstiõpingutele. Kuid seal olles tekkis tal hoopis uus huvi, ta tahtis pääseda Düsseldorfi, kus
olid õppinud enamik baltisakslastest kunstnikke.
3
1891. a. kevadel saatiski Laikmaa oma viimase aja katsetööd koos nõu küsiva kirjaga ühele
Düsseldorfi baltisakslasest professorile Eduard v. Gebhartile, keda tollal peeti saksa kunstis
üsna väljapaistvaks jõuks. Gebhart omakorda esitas tööd otse professorite kolleegiumile, kus
jõuti soodsale otsusele. Nõnda tuligi Düsseldorfist telegramm: on tunnistatud akadeemiasse
vastuvõetavaks. See oli üle ootuste soodne tulemus, millele võis juba mingeid reaalseid
plaane ehitada. Isalt, kes oli hiljuti kolmandat korda abiellunud, rahalist abi ei õnnestunud
saada. Tuli ilma hakkama saada.
1891. aasta sügisel asus Ants teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi,
annaabi.ee 
