Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks. Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks. Gazprom hakkas ehitama gaasijuhet Venemaa maismaaosal. 2006. aastal alustati keskkonnamõju hindamise protseduuriga. 2007. aastal soovitasid Soome ametivõimud uurida ka torujuhtmest lõunapoolsemaid alasid keskkondlikel ja geoloogilistel põhjustel
Seetõttu annab Estlink 2 merekaabli rajamine lisa nii Eesti energiaekspordile, kui tõstab ka Skandinaavia hüdroenergia impordi abil taastuvenergia osakaalu Eesti energiatarbimises. Oluliseks langetatud poliitiliseks meetmeks Venemaast sõltuvust vähendada on ka vastuvõetud otsus LNG terminali ühises rajamises Soome, Läti ja Leeduga. Mereteed pidi tuleva gaasi kasutamine pakub võimaluse seni vaid Gazpromist sõltunud gaasitarvet mitmekesistada. LNG terminali asukohas pole veel riigid omavahel kokkuleppele jõudnud, kuid selge on, et antud samm eeldab lisaks märkimisväärseid investeeringuid omavahelise gaasiühenduste arendamisse. (Ibid.) Joonis 2: Elektrienergia bilanss.(Megavatttundi aastas) Allikas: Statistikaamet Joonis 3: Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. (Megavatttundi aastas) Allikas: Tuuleenergia.ee KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
