V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Kui tal kästi öelda «aamen»,
siis ta ütles «aamen». Tas virgus pisut elujõudu
337
22 Ei võt a ma k a r t a ümb r i t s eva r ah va h u lk a s i d ; t õu s e, i s s an d , p ä ä s t a mi n d , j uma l ! . . . Pä ä s t a mi n d , j uma l ,
s es t veed on t u n gi n u d k u n i mu h i n gen i . . . Olen va j u n u d sü gava s s e p or i s s e ega ole j a lgea lu s t ( lad . k . ) .
23 Kes mu sõn a k u u leb j a u su b s el les s e, k es mi n d s a a t n u d , s ee p ä r i b i gaves e elu ega läh e k oh t u j ä r j e et t e,
va i d läh eb su rma s t el lu ( lad . k . ) .
24 1Põrgu põhjast hüüdsin ma, ja sa kuulsid mu häält, ja sa heitsid mind mere kuristikku
ning vood lõid mu ümber kokku (lad. k.).
1
9
8
alles siis, kui ta nägi preestrit valvuritele märku andvat ära minna ja teda üksinda enese
poole tulevat.
Esmeralda tundis, kuidas veri talle pähe valgus. Ja ta juba tardunud ning külmas hinges lõi
leegitsema pahameele viimne sädemeke.
annaabi.ee 
