Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes
Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km . Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared (Svjatoi Noss). Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara, mis suubub Jenisseisse ning on
Näiteks Dante kohtus oma tulevase armastatuga varajases lapseeas, olles kõigest üheksa, ent juba teadis, et justnimelt sellest ingellikust naisest peab saama ta südame vallutaja. Samas, nagu ,,Uuest elust" teame, hoidis ta oma armastuse endale, Beatrice eest salajas lausa eemal hoidudes kui viirastusest. Ometigi oli see sügavaim kokkukasv, mida maailm eales näinud. Dante võttis oma reaalselt olematust suhtest kõik. Tänapäeva inimestele on muutunud nn tõeline armastus niivõrd kättesaamatuks unelmaks, et seda ei peeta enam pühaks kuis see oli Dantele. Kuigi Augustinuse mõttes ei kajastu füüsilist valu, mida selle ülima tunde nimel tihti taluma peab (Romeo võis Juulia juurde aknast üles ronides end vigastada), võib seda leida ,,kaotuses", mis võib olla ka viide ühepoolsele armastusele