Gaussi referaat
matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on.
Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi
suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui
noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema
doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis
võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata.
Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja
asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja
kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi
enese ütluse kohaselt „planeetiteks nimetatavad viletsad mateeriakamakad“ tema õnnetähtedeks.
annaabi.ee 
