"gasvuhoonegaaside" - 1 õppematerjal

Maa soojad ja külmad perioodid

eesmärkide tarbeks, loodusliku keskkonna pindala on vähenenud uute elamute ja muu sellise rajamiseks ja seda ainult ainult suurtemates mahtutes inimkonna kiire kasvu tõttu. Kõige selle tagajärjeks on kasvuhoonegaaside eraldumine keskkonda. Nende eraldumises ei ole süüdi ainult tööstus vaid ka looma ja taimekasvatuses näiteks sigade ja piimakarja kasvatuses ning riisipõldudel kui nad on veega üle ujutatud.[1] Viimase 150 aastaga on gasvuhoonegaaside hulk atmosfäärist kasvanud 280 ppm-lt 379 ppm- le.[2] 2.2. Looduslikud tegurid Peale inimese kujundab tegelikult suures osas kliimat loodus ise. Need tegurid on kliimat kujundanud Maal aegade algusest. Looduslikud tegurid mõjuvad teinekord koos võimendades näiteks jahutavat efekti. Looduslikeks teguriteks on näiteks: vulkaanipursked, laamade liikumised, muutused hoovustes ja maailmamere ning mandrite paiknemises, Maa asetus ja kallak päikse suhtes.