Eesti levimuusika 80ndatel
iseloomustas NSV liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev teda Sovetskaja Kulturas järgmiselt:
,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis
temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida
ei ole kaugeltki igal vokalistil... Peaaegu alati laulab ta kaunilt, ilmekalt- see tähendab hingega."
Vokaalne ja tõlgituslik meisterlikkus on talle edu toonud mitmetel rahvusvahelistel
laulvõistlustel ja gastrollidel. Temast, kui lauljast, on tehtud kolm muusikafilmi ja telefilm.
14
1984. aastast esines Jaak Joala ansambli Laine koosseisus. Ta ei esinenud enam ainult
vokalistina vaid mängis ka klahvpille või basskitarri ning vajadusel ka flööti. Aja jooksul muutus
ka Joala esitusviis, see ei olnud üheselt lüüriline. On lugusid, milles ta kasutab ka käredamat ja
karmimat tämbrit