"gastrokoolilise" - 1 õppematerjal

Seedimisprotsesside füsioloogia

üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde. Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob.