Ravi Alguses ravitakse ainult sümptomeid Kroonilise B-hepatiidi ravi eesmärk on saavutada püsiv viirusehulga vähenemine veres ja maksapõletiku või -kahjustuse ulatuse vähenemine 1. Oninterferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon (stimuleerib immuunsüsteemi, pärsib viiruse kasvu (paljunemist)) 2. Viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir) (takistavad viiruse paljunemist) . Kroonilise B-hepatiidi tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste arstid) Vaktsineerimine imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole veel vaktsineeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused) päästeteenistuse töötajatele, politseinikele, vanglaametnikele, kaitseväelastele
maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. Teistel haigestunutel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil haigusnähte ei ilmne, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või kahjustuse ulatust. B- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. Organismi immuunsüsteemil on C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda kui A- ja B-hepatiidist. Seetõttu areneb üle 80 protsendil inimestel, kes on nakatunud C-hepatiidi viirusega, välja krooniline C-hepatiit. Nende maksakude kahjustub