A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Te teate ju, kallis kapten, et kohtunik peab
mõlemad pooled ära kuulama.»
«Ah, mu jumal! Kõik oli nii lihtne ja loomulik. Kolm minu parimat sõdurit, keda Teie
Majesteet nime järgi
* Väljend selle kohta, kui ei anta revansivõimalust.
65
tunneb, kelle ustavust ta rohkem kui ühel korral on hinnanud, kes kogu hingega on
andunud kohusetäitmisele, võin seda Teie Majesteedile kinnitada, ühesõnaga, kolm minu
parimat sõdurit, härrad Athos, Porthos ja Aramis olid jalutamas ühe noore gaskoonlasega,
keda ma neile samal hommikul olin soovitanud. Nad pidid minema Saint-Germaini,
arvan ma, ja kohtumiskohaks olid nad määranud Paljasjalgsete Karmeliitide Kloostri, kus
neid segati härrade de Jussaci, Cahusaci, Bicarat' ja veel kahe kaardiväelase poolt, kes nii
hulgakesi koos kavatsesid kindlasti kuninglikku edikti rikkuda.»
«Ah, või nii oli asi! Te panete mind mõtlema,» ütles kuningas, «kindlasti tulid nad ise
sinna võitlema.»